Käsurida, olgu selleks Windowsi Command Prompt, Linuxi või macOS-i Terminal, on võimas tööriist, mis
võimaldab kasutajatel suhelda arvutisüsteemiga otse käskude
abil.
See on eriti oluline oskus arvutikasutajatele ja süsteemiadministraatoritele, kuna käsureal on mitmeid
eeliseid võrreldes graafiliste kasutajaliidestega.
Käsurida võimaldab kasutajatel täpsemalt kontrollida ja automatiseerida erinevaid ülesandeid, ning see on
sageli vajalik programmeerimise, andmetöötluse ja süsteemihalduse juures.
Kui soovite Linuxi Terminali kasutamist harjutada, on rangelt soovituslik kõik käsud
ka ise järgi proovida. Seda saate teha näiteks
internetis virtuaalses
Terminali
liideses[1].
Terminali avamiseks Linuxis saate enamasti kasutada kiirklahvi Ctrl + Alt + T. Kui see ei toimi, siis tasub
kasutada otsinguriba. Olenevalt Linuxi distributsioonist, mida te kasutate, võib Terminali nimetus olla
erinev,
näiteks Terminal, Konsole või Console.
Kui käsurea aken avaneb, on oluline teada, et kõik käsud on
tõstutundlikud!
See tähendab, et käskude sisestamisel on oluline jälgida, kas
kasutatakse
suurtähti või väiketähti, sest need võivad käivitada täiesti erineva tähenduse ja toimega käske.
Kasutades Linuxi Terminali, tasub teada mõningaid olulisi aspekte. ~ tähistab kodukausta, ja see asub
failisüsteemis kaustas /home/(kasutajanimi)[2].
Sümbolid $ või >
näitavad, et kasutate tavakasutaja õigustega Terminali, ning #
näitab, et kasutate
juurkasutaja (root) õigustega Terminali, mis annab teile
süsteemis piiramatud
õigused. Käsku sudo (käsk)[3]
saab kasutada, et käivitada üksik käsk juurkasutaja õigustega.
Terminalis on palju lihtsaid käsklusi, mis aitavad teie igapäevast tööd lihtsamaks teha!
Näiteks help annab teile nimekirja kõikidest saadaval olevatest
käskudest, man (käsk) aga näitab teile antud käsu
kasutusjuhendit
(manual).
whoami näitab, millise kasutajana olete hetkel sisse loginud, ping võimaldab kontrollida internetiühendust, clear puhastab
Terminali akna, ning Ctrl + C lõpetab hetkel poolelioleva käsu.
Nimekirja varem kasutatud käskudest saad vaadata käsuga history.
Terminal võimaldab teil navigeerida failisüsteemis ja liikuda kaustade vahel.
Alustuseks: käsk pwd (print working directory) näitab teile,
millises kaustas te hetkel failisüsteemis asute.
Failisüsteemis navigeerimiseks kasutage käsku cd (change
directory),
mis eraldiseisvalt kasutatuna liigub kodukausta (~). Ent
kasutades seda käsku
vormis cd (kaust) viib see teid soovitud kausta!
Kaustateid võib kasutada nii absoluutses kui ka suhtelises vormis. Näiteks cd kaust viib teid alamkausta, mis
asub praeguses kaustas, ent cd ~/kaust viib teid alamkausta
kodukausta suhtes. Kui soovite liikuda ühe kausta võrra üles, kasutage käsklust
cd ..[4].
Terminalis saate kasutada käsku ls (list), et näha faile ja
kaustu.
Kui soovite näha ka peidetud faile, failide õigusi ja muud teavet, saate kasutada käsku
ls -la.
Kaustade loomiseks on käsk mkdir (kaust), ja kui soovite
kausta kustutada, sisestage käsk rmdir (kaust)[5]. Märkus:
rmdir eemaldab ainult tühjad kaustad.
Failidega kaustade kustutamisest tuleb juttu edaspidi.
Failide avamiseks ja nendega töötamiseks on Linuxis palju kasulikke käsklusi.
Näiteks touch (failinimi) loob uue, tühja faili. Faili
avamiseks saab kasutada käsklust (programm) (failinimi), mis
avab
faili valitud programmiga. Faili kustutamiseks kasutage käsklust rm
(failinimi). Kui soovite eemaldada kaitstud faili või failidega kausta, siis
rm -rf (failinimi)[6] kustutab
selle faili või kausta rekursiivselt (koos alamkaustadega).
Failide liigutamiseks ühest kohast teise saab kasutada käsku mv
(failinimi)
(kaust). Sama käsku saab kasutada ka faili või kausta ümbernimetamiseks:
mv (failinimi) (uusnimi)[7]. Faili
kopeerimiseks saab kasutada käsklust
cp (failinimi) (kaust), ent kui soovite teha failist koopia,
siis ka seda saab teha sarnase käsuga: cp (failinimi)
(uusnimi). Kui
soovite kopeerida või liigutada kaustu koos sisuga, lisage käsule parameeter -r (recursive).
Soovite lugeda mingi faili sisu? Terminalis on selleks käsk cat
(failinimi)[11]!
Samuti on võimalik lugeda Terminali faili esimesed 10 rida käsuga
head (failinimi), ja viimaseid 10 rida käsuga tail (failinimi). Ridade arvu saab muuta parameetriga -n. Näiteks head
-n 5 (failinimi)[8] kuvab Terminali
faili esimesed 5
rida.
Püstkriips (käsk1) | (käsk2) saadab esimese käsu väljundi teise
käsu
sisendiks, mis on väga kasulik näiteks andmete töötlemisel.
Failide allalaadimiseks saab kasutada käsku curl[12], mis
võimaldab kuvada faile otse Terminalis, ning neid ka alla laadida. Teine variant on kasutada käsku
wget[13], mis
võimaldab ainult faile alla laadida.
Peaaegu kõikidele käskudele saab anda parameetreid, mis sisestatakse pärast käsku. Enamasti algavad
parameetrid märgiga - või --. Kui kasutate mõnda käsklust parameetriga
-h või --help,
siis see annab teile selle käsu parameetrite nimekirja!
Failide ja kaustade õiguste muutmiseks on käsk nimega chmod.
Näiteks chmod +rwx (failinimi)[14] annab
failile read
(lugemine), write (kirjutamine) ja execute (käivitamine)
õigused. + ja -
märgid võimaldavad õigusi lisada ja eemaldada.
Linuxis on mitu tekstiredaktorit, kuid neist kolm peamist on nano, vi ja vim. nano kasutamine
on lihtne
ja ta sobib väga hästi algajatele. vi ja vim on peamiselt edasijõudnutele mõeldud tekstiredaktorid, ning
nende kasutamine
nõuab kasutajalt rohkem õppimist ja harjumist.
nano (failinimi)[15] avab
faili nano tekstiredaktoris. Saate
kasutada nooli tekstis liikumiseks, ning klaviatuuri teksti kirjutamiseks ja kustutamiseks.
Samuti on nanos olemas mitmed käskude kombinatsioonid, näiteks Ctrl +
G abimaterjalide vaatamiseks,
Ctrl + W teksti otsimiseks, Ctrl + O faili salvestamiseks ja Ctrl + X nano sulgemiseks.
vi ja vim[16] on
keerulisemad tekstiredaktorid, mida kasutatakse sageli Linuxi süsteemihalduses. Nende
kasutamine nõuab õppimist, kuid nende kasutusvõimalused on samuti väga laialdased. vimtutor on käsk, mis õpetab algajatele vim-i kasutamist.
Kui oled kogemata sattunud vi või vim tekstiredaktori otsa, siis tasub teada, et selle sulgemiseks
tuleb läbida veidi omapärane protseduur. Kõigepealt tuleb vajutada ESC nuppu, seejärel sisestada kas :wq (salvesta fail ja sulge vim), või :q!
(sulgeb vim-i ilma faili salvestamata), ning viimaks vajutada ENTER nuppu.